See pilt on tehtud aastal 2017. Olin maal, pooliku saunamaja teisel korrusel ja tegin oma õele sünnipäevaks märkmikku. Mäletan, kui väga ma seda protsessi nautisin. Nautisin seda loomingulist kaost väga. Nautisin siis ja naudin praegugi. See pilt ja selle märkmiku tegemine ilmestab hästi seda, mida VABALOOV pakub- selles märkmikus on ühendatud loov- ja vabastav kirjutamine luuletuste ja ühiste mälestuste näol, seal on vabakäega visandatud joonistusi ja muidugi millegi algusest lõpuni ise tegemise rõõm. Selle märkmiku tegemise protsess oli justkui VABALOOV Stuudio Sinu kodus teenuse musternäide- jagasin tol ajal elukohta nii Viljandimaa kui Raplamaaga ehk et vedasin oma sinist nahast kohvrit vajalike materjalidega endaga koguaeg kaasas, et igal võimalikul momendil loomise protsessi sukelduda.

Nüüd aga sellest, kuidas minu teekond mind VABALOOV sündimise hetke viis. Sellest ajast kuni ennast mäletan, olen kirjutanud. Kirjutanud päevikuid, blogisid, luuletusi, järjejutte. Ühest minu “sahtlisse” kirjutatud järjejutust sai ka päris füüsiline raamat, olin siis vaid 15-aastane. Olen varajasest teismeeast huvitatud olnud pintslitest, lõuenditest ja igasugu värvidest. Neid ema mulle ka koju ostis. Maalisin nii vanadele tapeedirullidele kui suvalistele puidujääkidele. Minu armastust kritseldamise vastu näitas see, et vihikute servad olid alati täis “soditud”. 

Seda, et loovtegevused aitavad mul ennast maandada, jõustada ja justkui puhastab mõtteid, sain sügavalt kogeda teismeeas. Oli ka minu vaimne tervis üsna habras ja intuitiivselt haarasin tihti pintslite järgi, et maalida. Hakkasin endaga igal pool kaasas kandma märkmikku ja pastakat- sellest harjumusest ei ole tänaseni õnneks vabanenud. Maalisin ja kirjutasin alati kui tundsin, et eluolu on liiga palju või kui ei suutnud enam süveneda.

Hakkasin loometegevusele kui protsessile keskenduma rohkem kui tulemusele. Minu haridustee on seda igati toetanud. Harisin end ka iseseisvalt lugedes ja uurides loovtegevuse mõjust vaimsele tervisele. Mida aeg edasi seda enam hakkasin mõtestama ja struktueerima enda kirjutamist. Õppisin praktiseerimise käigus akvarellide hingeelu ja seda, miks kritseldamine on nii tõhus vahend konspekteerimisel ja keskendumisel.

Täna ma tunnen, et mul on praktiseerimise, akadeemilise hariduse ja iseõppimise käigus tekkinud piisavalt suur teadmiste ja oskuste kogum, et seda kõike ka edasi anda. Mõte oma ettevõttest, mis pakuks loomingulist isetegemise rõõmu, tekkis umbes aasta tagasi. Teadsin, et tahan luua midagi, mis annab võimaluse inimesel leida kasvõi väike hetk iseendale. Hetk, kus ei pea mõtlema argielule, olmele, vaid saab lihtsalt olla. Niisiis ühendasin lihtsalt iseenda jaoks olemise hetke vabastavate loovtegevustega. Tahan edasi anda seda, millesse usun ise 100%. Tahan juhendada inimesi enda kire kaudu kirjutamisse, maalimisse, meisterdamisse ja kritseldamisse, et ka nemad leiaksid nendest tegevustest vabastust ja toetust.

VABALOOV nimi ja logo
Idee oma ettevõttest mu peas oli juba nii suur, et olin segaduses, kust-kuidas-mida teha, et alustada. Ei olnud ettevõtte nime ega midagi. 2024 30.detsembri õhtul panin oma 9kuust beebit magama ja siis tuli “heureka”.  Ootasin “sügeledes”, et laps kiirelt magama jääks ja siis tormasin oma kirjutuslaua taha. Joonistasin valmis logo visandi, võtsin suure paberi panin kirja kõik ideed. Samal õhtul ostsin ära domeeni ja registreerisin ettevõtte.